Halloween, Ameerika Ühendriikidest alguse saanud püha, on viimastel aastakümnetel leidnud tee paljudesse riikidesse. Kuigi Halloween pole Eestis veel päriselt juurdunud nagu traditsioonilised mardi- ja kadripäev, on see järjest rohkem populaarsust kogunud.
Halloween vs. Mardi- ja kadripäev
Mardi- ja kadripäeva traditsioon on üks oluline osa Eestis rahvakalendrist ja ammusest ajaloost. Käiakse kostüümi kandes, lauldes, tantsides ja head soovides ukselt uksele. Vastutasuks kingib pererahvas mardi- ja kadrisantidele head-paremat. Halloween seevastu on uus traditsioon Eestis, mis on tuntud õuduste, kostüümide ning kõrvitsalaternate poolest. Sarnane osa on ukselt uksele käimine ja "etteastete" tegemine. Mardi- ja kadripäeva eristab see, et mardi- ja kadrisandid traditsiooniliselt puistavad toanurkadesse vilja ja teevad palju muud, et tuua pererahvale palju õnne ja õnnestumisi läbi iidsete "rituaalide."
Halloweeni populaarsuse põhjused:
1) Meedia ja kultuuri mõju: Ameerika filmid ja telesaated on toonud Halloweeni sündmused meie ekraanidele. Kino- ja telemaailm on loonud romantiseeritud pildi Halloweenist, mis on köitnud ka paljusid eestlasi. Populaarsed sotsiaalmeedia platvormid kajastavad seda traditsiooni järjest enam.
2) Kostüümid ja eneseväljendus: Halloween pakub inimestele võimalust panna selga huvitavaid kostüüme ja end loominguliselt väljendada. See on aeg, kus inimene saab olla keegi teine ja lihtsalt näidata oma fantaasiat. Mardi-ja Kadripäeval riietavad üldiselt naised meesteks ja mehed naisteks, talurahva stiilis. Halloween annab võimaluse oma loovust rohkem kasutada, piire on vähem. Halloweenil võid olla kole peletis või imeilus printsess, mida iganes ihkad.
3) Sotsiaalne sündmus: Halloweeni tähistamine toimub sageli sõprade ja pere seltsis. Lapsed kogunevad suurteks gruppideks ja ühiselt ukselt uksele "varandust" koguma.Miks paljud eestlased ei ole Halloweeni omaks võtnud?
Kuigi Halloween on leidnud palju poolehoidjaid, on ka neid, kes suhtuvad sellesse traditsiooni skeptiliselt või isegi vastumeelselt.
1) Kultuuriline erinevus: Halloween tundub paljudele eestlastele võõras, kuna see ei ole osa meie rahvuskultuurist ega traditsioonidest. Tihtipeale nähakse Halloweeni kõmuüritusena.
2) Kaubandustegevus: Halloween on muutunud kaupluste ja ettevõtete jaoks ärihooajaks, kus müüakse kostüüme, kaunistusi ja maiustusi. Mõned näevad Halloweeni kui tarbimispidu.
3) Õudusmotiivide liialdus: Halloweeniga kaasnevad sageli õudusmotiivid, mis võivad inimestele olla ebameeldivad või hirmutavad. Mardi- ja kadripäeval käiakse ukselt uksele pererahvale näiteks viljaõnne soovima, kuid enamus Halloweeni "jooksjad" tulevad "kommi või pommi" pakkuma.