Tasuta veebiseminar lapsevanematele: kuidas lapse keeleõpet targalt toetada?

Vaata seminari videosalvestust

Küsimused ja vastused

Vastasid Tiiu Tammemäe (kaasava hariduse ja eripedagoogika dotsent; töötanud nii logopeedi kui eripedagoogina) ja Elyna Heinmäe (haridustehnoloogia lektor ja lapsevanem)

K: Milliseid näpunäiteid, ideid on raamatute kasutamise kohta, kui on rohkem kui üks laps korraga? Nt lasteaia rühmaruumis :)

• Ühe pliiatsi ja raamatuga saab väga edukalt 3 last korraga tegutsema panna. Nõuab natuke rohkem kokkuleppeid ja järjekorda.
• Lapsed saavad tegutseda erinevates pesades. Kõik lapsed ei peagi 20kesi koos sama raamatu ja pliiatsiga toimetada. Osad lapsed vabamängus või muus tegeluspesas. Iga 10-15min liigutakse järgmisse pessa.
• Lastel on näiteks rühmas tabel, millal on tema pliiatsi kasutamise aeg (5-7a suudavad ise juba oma järge oodata ja jälgida).

K: Laps asus õppima esimest aastat inglise keelt koolis (2. klass), olles mitte youtube laps väiksena, siis kahjuks inglise keele oskus vähene ja nüüd on tekkinud tohutu ebakindlus lapses, sest ta näeb kui palju oskavad teised kaaslased temast keelt rohkem. Kuidas toetada lapse enesekindlust ja keeleõpet?

• TADA raamat on üks hea võimalus, kus ta saab iseseisvalt harjutada ja proovida
  Teistega võrdlemine ei ole vajalik, võib lapsele samuti selgitada, et iga lapse keeleõppe tempo ongi erinev.
• Youtubest võib ka laule kuulata, ei pea alati vaatama. Nt autosõidu ajal telefonist kuulata ingliskeelseid lastelaule. Kodus ka, kuulamiseks valida just ingliskeelsed lastelaulud.
• Rääkimise julgustamiseks kasutada ise ka oma hääle ja kõne salvestamist. Laps saab järgi korrata sõnu ja pärast kuulata oma hääldust. Või ka filmida oma rääkimist.
• Muusika, laulud, liikumismängud koos sõnade hääldamisega, järgi ütlemisega. Selles kooliastmes ongi võõrkeele õppimisel oluline kuulamine, järgi ütlemine, riimid ja laulud. 

K: Millal peaks logopeed sekkuma hiljemalt, mis ajani võib laps nö ise areneda ja jälgida ja koduste vahenditega harjutada. 

• Kui laps käib lasteaias, siis tegelikult peaks logopeed kõik lapsed nö üle vaatama ja andma hinnangu, kas on vaja sekkumist.
  
• Kui logopeedilise abi kättesaadavus on piiratud ja puudub võimalus kõne eakohasuse hindamiseks, siis mure korral tuleks kindlasti ühekordselt (era)logopeedi poole pöörduda. Esmase hinnangu kõne arengu taseme kohta saavad öelda ka lasteaiaõpetaja või perearst. Lisaks lapse enda kõnele peaks vaatlema ka kõne mõistmist  - kas laps annab teile soovitud eseme, kui te sellele ei osuta, kas näitab pildil õigele tegelasele).  Kuna lapse vanus pole teada, siis ei oska ka täpsemaid soovitusi anda.  3-aastane võiks rääkides 3 sõna kokku panna (iti, taha uppa=issi, tahan sülle) - see ei pea olema häälduslikult ega grammatiliselt veel korrektne. Häälikute (R, S, V jne) õige hääldus peaks olema 5-aastasel lapsel.

K: Kuidas toetada keeleõpet õues käies? Millised nipid aitaksid 2,4 aastast last paremini rääkima? Kuidas toetada üksikuid sõnu lausuvat last?

• Ka siin saab samu nippe üle kanda, mida raamatu vaatamise puhul. Paluda lapsel millelegi osutada, mida ta näeb või lasta tal seda järgi korrata. Vaata, mis puu see olla võiks? Mis värvi selle puu lehed on? Miks? Kui midagi maast leiate, siis samuti, paluda lapsel nimetada või kui tead ise mõnda laulu või luuletust. Seda ette laulda.

Kastanimuna, kastanimuna 
ümmargune pruun.
Kastanimuna, kastanimuna,
kasvab kastanipuul 🙂

• Sellised salmikesed ja riimid aitavad ka lapse keele ja kõne arengule kaasa. Või siis ise välja mõelda riime ja mõistatusi. Mõistatused ei pea olema nö üks ühele rahvapärimusega.

Nt
Mõista, mõista mis see on? Kasvab suureks ja selle otsa saab ronida. Mis see on? 2-3 aastastega saab juba harjutada selliseid aliase mängu põhimõttel mõistatusi. 

• Keeleõppe puhul ongi laulud esimene asi :) need köidavad lapse tähelepanu, rütm ja tempo aitavad samuti kaasa. Keele omandamine võtabki aega. Seda ei saa kiirustada ja vanema poolt ongi oluline seda järjepidevust hoida, et vaatate koos raamatuid, sa küsid lapselt ja palud tal näidata või looma häält järgi teha. See, et ta kohe ei vasta, ei tähenda ei ta ei õpi. 

K: Kuidas toetada 7 aastase lapse lausekoostamisoskust? Probleemiks on, et laps ei lõpeta lauset vaid kasutab sõnapaari " ja siis".

Kindlasti tasub siin logopeediga ühendust võtta.
Sellise ühe näite põhjal on raske hinnata, kas lapse kõne areng vajab toetust või mitte. Peaks teadma, milline on tema üldine sõnavara ja grammatiliste vormide kasutamine jne. Kas ta kasutab seda “ja siis” võtet alati või juhtudel, kui tal on palju infot jagada ja ta ei suuda veel koostada piisava pikkusega lauset ning siis seob laused sel viisil omavahel kokku. 6-7a lapse jutustamisoskuses loetakse eakohaseks, kui ta „jutustades seob lausungeid peamiselt sõnadega ja siis, siis, ja (Vt Õppe-kasvatustegevuse valdkonnad, 2008, Keel ja kõne). Ma soovitaks lapse juttu edasi arendada, näit:
Laps: Me läksime õue ja siis.
Mina: Mis te seal siis tegite?
L: Ma jalutasime ja siis.
M: Ahhaa, te läksite õue ja siis te jalutasite seal.

K: Kohe 2a laps ütleb vaid paar sõna. Kõnest saab aru. Kuidas suurendada sõnavara?

Tasubki mõelda, mis on need mängud ja tegevused, mida koos teete? Kui palju on lapsele suunatud kõne, kus ta peab sõnu ise kasutama ja ei ole vaid kuulaja rollis. Raamatud ja mängud (nukud, klotsid, autod) ehk ka koos mängimine. 

Ei pea kogu aeg olema talle mängukaaslane, aga sellised kõne arengu toetamise episoodid peaks igas päevas olema, kus teadlikult just räägingi lapsega nii, et ta kuuleb uusi sõnu ja tegelikult neid ka reaalsetes olukordades kasutama. 2a puhul on sama, et iga tegevust saadab lapsevanema kõne. 

Nt riietumise juures. Hakkame riide panema. Huvitav, kus su jope on? Oi, jope on siin? Kas see on sinu jope? (Võtadki nt vale jope :) enda oma ja hakkad talle selga panema). Nali ja huumor aitavad ka väga palju. Mis värvi see jope on? See on sinine? (võib ka täiesti vale värvi öelda ja vaadata, kas ta juba teeb vahet, nt raputab pead). Jaa, õige. See ei ole sinine. Sinu jope on punane. Ole hea, too oma punane jope. 

K: Kui laps ei oska veel emakeelt lugeda, Eesti keelt. Loeb tähthaaval.  Inglise keele õpe on keeruline, sest seal vaja sõnapilti lugeda. Aga emakeeles loeb veel tähthaaval. Kuidas saada üle vastumeelsusest inglise keele osas. 

Kindlasti tasub rääkida sellest ka õpetajaga. Ilmselgelt ongi inglise keel talle raske ja aju on selles osas kognitiivses ülekoormuses, kui emakeel ka alles veerimise etapis. Lapses võibki olla mitu hirmu ja pinget. Ta ei saa aru, ei oska, ei tee õigesti. Kuna ei tea nüüd täpsemat olukorda, et miks inglise keeles vaja juba lugeda on. Et enamasti peaks võõrkeeleõppes (algajad) olema fookuses kuulamine, rääkimine, mängulised tegevused ja  liikumine ning laul. See, et laps peab ing. keeles lugema on ilmselt väga suur väljakutse talle. 
Vanemana ma aitaks last nii, kui on tekst, mida lugema peab, siis aitad teksti omandada kuulmise järgi, järele ütlemise kaudu, piltide ja liikumisega. Inglisekeelsete multikatega ja lastelauludega. Mida lauldi, mis see tähendas. 

Kui laps kogeb: „Ma saan hakkama!“, siis saab ka vastumeelsust vähendada. 

K: Kuidas toetada lapse kõne kogelemise korral?
Kindlasti rääkida logopeediga ja rühmaõpetajaga (kui lasteaialaps). Nad saavad ka last jälgida, millal kogelemine nö aset leiab. Kas kogu aeg, või mingites kindlates 
olukordades.  
Siin oleks vaja teada lapse vanust. Kui tegemist on 2-3-aastase väikelapsega, siis sõnade või sõnaosade kordamine on sel perioodil eakohane, kuna lapse sõnavara suureneb iga päevaga ning laps nö ei leia piisavalt kiiresti järgmist õiget sõna üles. 
Muret peaks hakkama tundma siis, kui peaksid lisanduma kaasnähud (näo- või kaelalihaste pinge, vale hingamismuster,  hääletugevuse või -kõrguse muutus) - sel juhul on kindlasti vaja pöörduda logopeedi poole. Vanemana tuleks kontrollida oma kõne kiirust - laps püüab seda mudeldada ja kui vanem on kiire kõneleja, aga laps oma loomult aeglane, siis see vanema poolt ette antud kõnetempo ei ole talle jõukohane. Soovitan mängida mänge, kus ei ole palju küsimist-vastamist, vaid kus saab rahulikult kirjeldada, arutada, vesteleda. Liigne surve kõnele ei ole hea - kui laps ei soovi, ei pea ta rääkima, esinema vms. Ka mitmete küsimuste küsimine järjest/korraga (mis sa tegid? kellega mängisid? kas magasid? mida sõid?) võib lapse ajada segadusse ja kogelust suurendada. Head on rahulikud vestlused turvalises keskkonnas, kus laps tunneb end aktsepteerituna ja hästi.

Põhjuseid võib olla erinevaid. Teinekord võib kogelemine tulla sellest, et laps on väga erutatud, tahab jagada oma emotsioone, mõte liigub kiiremini või ongi tema arengus toimunud kiire hüpe.
Vanemana saab ka peegeldada tagasi nt

Laps: „Ma… ma… ma taa-tahtsin õue…“
Mina: „Sa tahtsid õue minna, eks? Hea mõte!“
Et oluline on see, mis ta ütles, mitte see kuidas.

K: Kas praegu on mõned programmid, et saaks Eesti peres  veeta mingi aeg? või mingid muud lahendused laste jaoks, millest  tavavanem võib olla ei tea?mis asutused pakutavad  praegu toetust koolituste, huviringide näol lastele, kes just alustavad Eesti keele õppimist (näidiseid toon logopeediline ja  psühholoogi abi TÕNK ise, millist sain juhuslikult teada, ja nüüd kasutame)? Mure on tundliku lapsega, keda lihtsalt "visata vette" ( eelkooli või üle viia Eesti lasteaeda) ei saa.

Selliseid riiklikke programme ei ole. Loomulikult tuleb lähtuda lapse individuaalsust, aga üldiselt on igas eestikeelses lasteaiarühmas teise kodukeelega lapsi ja õpetajatel on piisavalt kogemust, et neid toetada. Sõltuvalt lapse vanusest ja huvidest võiks mõelda mõnele huviringile, kus laps saab meelepärase tegevuse kõrval ka eesti keelt praktiseerida.

K: Minu lapsed vaatavad eelkõige telekat siis, kui ma teen süüa, tööd vmt, mida ma ei saa edasi lükata või paluda kellelgi teisel teha. Kui nad ei ole ekraani küljes, siis nad lõhuvad, kaklevad või segavad mind, sh tekitavad endale ja teistele ka ohtlikke olukordi. See on igapäevane. Ma ise ei puhka ka sel ajal.Aga ma tahaks puhata ka vahel, panna jalad seinale. Ja ka siis tundub parim loogiline lahendus televiisor-multikas.
Täitsa arusaadav 🙂, aga siinkohal vanemana tulebki enda vastu aus olla. Kui see on pigem selline lühiajaline ja harv rutiin ja pigem erand, siis ei pea end halva vanemana tundma. Eriti kui sa oled teadlik, mis meediasisu nad tarbivad. Nt kui lapsed haiged, siis ka täiesti ok, multikad nö peale panna. Või vaja teha 1h videokoosolek vms. Samuti, kui teil on kehtivad ja toimivad kokkulepped, et kui ekraaniaeg saab läbi, siis ongi läbi ja tegutseme muude asjadega. Nt tegid toidu valmis, nüüd ekraanid kinni ja sööma. Probleem tekib siis, kui see digitaalne lapsehoidja on pidev ning sisu mida lapsed vaatavad ka küsitav ning tegelikult on iga ekraaniaja lõppemise episood korralik võitlus, siis ilmselt vaja ümber mõelda, mis on tegelikult need alternatiivid ekraanile. Ja ka oma tööaja planeerimine, et ma ei tööta 3-4h jutti ja lapsed on seetõttu ekraani meelevallas, et teen ka max 1h kaupa. Ja eks see iga lapsevanema helesinine unistus, et lapsed oskavad olla ka ilma ekraanideta ja mõelda endale ise tegevusi ja et neil peabki igav olema. Muidu ei hakka loovus ja innovatsioon tööle ja tekibki arusaam, et ekraan päästab päeva. Tegelt see 2h ekraaniaega, et saaksin rahus tööd teha võib tähendada, et pärast tuleb 2h tegeleda laste suurte tunnetega, sest nad ekraanidest üle stimuleeritud. 
Kindlasti ei ole vaja end süüdi tunda :) pigem enda jaoks see selgus leida, kas ekraan on alati see esimene valik mugavusest või see ongi praegu elu ja surma küsimus, et nad peavad ekraanide hoida olema, sest muidu…

K: Kuidas leida sellises mustris lahendus, et ekraaniaega vähendada? Töökohast ja nt toidu tegemisest vmt loobuda ei saa ja pikaajaliselt puhkamata olemisel on olnud rängad tagajärjed 😀 Kuidas elada selle mustriga nii, et poleks emalikke süümepiinu?

Kui soov vähendada laste ekraaniaega, siis tähendab see enamasti ka oma digiseadmete kasutamisharjumuste üle vaatamist ja korrigeerimist. Vanemana näiteks teavitused välja lülitada, et sellised teavitused ei viiks fookust ära. Enamus teavitusi on sõnumitena sellised, et neile ei ole vaja kohe reageerida, aga kui sa juba näed seal ekraani peal mingit teadet, isegi kui see on tööga seotud, et siis kas ikka peab seda praegu klaarima hakkama. Nt kui olen tegutsemas lastega. See üks koht, et ma ise kontrollin, millal ma selle telefoni võtan ja vaatan. Ma ju mudeldan seda lastele, et mul vanemana on vaja kogu aega olla kättesaadav, aga teie tohite ekraane vaadata ainult teatud aja. Seega, natuke aitab see, ka et oma ekraaniaja sätin nii, et mingid asjad teengi siis kui nad magavad  (nt hommikul varem, õhtul hiljem). 
Ka meediapaast on üks võimalus. Leppida kokku, millest paastuda ja tulemused on tegelikult 1-2 päevaga näha. Laste mängudes, juttudes, tegelastes. Hakati ise välja mõtlema tegelasi, nimesid, kohti. Ei olnud enam Käpapatrull ja Polly Pocket jt. 

K: Lapse lause ülesehitus on segane ja ta ei räägi selgelt. Kuidas teda aidata?
Kuna ei ole selge, mis vanuses laps on. Siis on keeruline nõu anda. Kui see segane ja mitte selgelt rääkimine on see, et ta jätab lausest mingeid sõnu välja või on sõnad vales järjekorras või ta kasutab palju ja siis, see, noh või hüppab mõttes edasi, siis tasuks kindlasti vanemana kõne mudeldada. Et ei ütle lapsele, et sa ütlesid valesti, või ütle õigesti või räägi normaalselt vaid kui laps nt 
Laps: “Issi poodi minna komm ja siis”
Mina: “Sa käisid issiga poes ja ostsite kommi”

K: Millal on hea aeg hakata õppima võõrkeelt, kui kodus räägitakse ainult eesti keelt?

Hea aeg on alustada 6-8aastaselt, siis on emakeel juba piisav ja ta saab aru et ongi erinevad keeled. Samas, sõltub ka lapse kodustest meediamustritest. Kui ta juba 2aastaselt on multikaid vaadanud ja need inglise keeles, siis juba toimubki väike keeleõpe. Iseasi muidugi, kui efektiivselt. Multikad üksi teda inglise keelt rääkima ei õpeta. 0-3a puhul ongi taustalaulud, mis ei konkureeri emakeele arenguga. 3a ja vanemad lapsed matkivad hästi, mäletavad hästi laule, fraase, riime. Seega liikumis- ja tantsumängud inglise keeles on igati sobivad. Huviringid nt lasteaedades, kus juba 5a lapsed saavad minna ing. k õppima on ok, kui see on mänguline, läbi laulude ja tantsude.  Selles vanuses 6-8 ei sobi võõrkeeles veel grammatika, kirjutamine ja töölehed 🙂

K: Minu laps on 5 aastane ja ei räägi,kuidas teda rääkima aidata?
Kui 5-aastane laps ei räägi üldse, on see väga tõsine märk ja vajab kiiret spetsialistide sekkumist. See ei ole enam lihtsalt „arenguline eripära“, vaid olukord, kus laps vajab professionaalset abi, mitte ainult koduseid harjutusi.
Esmane kontakt võiks olla perearstiga, ks saab suunata (tasuta) logopeedi konsultatsioonile.

K: Kas see, et 2.5 aastane laps, saab kõigest aru, kuid ei räägi eriti, on halb? Tasub minna logopeedi juurde või lihtsalt oodata?
See ei ole nüüd automaatselt halb, aga see on piisav põhjus last spetsialistile (logopeed nt) näidata. Mina  vanemana ei ootaks :) Samas, selles vanuses võiks laps kasutada juba 50 ja rohkem sõna ja moodustada kahesõnalisi lauseid - nt emme tule, anna juua, auto sõidab jne või oskab nimetada tuttavaid esemeid, objekte. Ja ütleb enda soove sõnadega, mitte ainult ei näita. Hea märk, et ta saab kõnest aru, täidab korraldusi, reageerib oma nimele, mõistab nt keelde ja juhiseid. Logopeedi juurde võib minna ka siis kui kõik on korras. Ei pea ootama. 

K: Mis tegevused toetavad lugemist? Kuidas soodustada lapse enda tahet lugeda?
Veebiseminaris oli nippe aga mõned mõtted veel. Sõltub ka lapsest. Kas lugeda on vaja, sest koolis on antud kodutöö ja iseseisev lugemine on lapsele raske, keeruline? Või lihtsalt laps on 7a, veel koolis ei käi, tähti tunneb, oskab lugeda ja lihtsalt ei taha, sest huvi pole. 
Üks nipp, et salvestada lapse lugemist nutitelefoniga. Ta saab pärast kuulata, kuidas luges. Mõnel lapsel aitab see, kui ta saab lugeda talle meeldivat raamatut, mitte seda mis kohustuslik. Nt kohustuslik kirjandus on “Sipsik“, aga last huvitab hoopis kõik mis seotud ajalooga (nt Vabadussõda). Siinkohal nõu pidada ka õpetajaga, kas saab teha lugemises mingeid erikokkuleppeid.

Kindlasti aitavad ka liikumisharjutused ja mängud. Nt kui on vaja 1 aabitsa teksti või muud eesti k õpiku teksti 2-3 korda lugeda. Siis teha vahepeal pause või mõelda see pisut mängulisemalt. Loe ära 4 lauset, siis mina vanemana loen 5nda lause. Siis sina loed jälle nt 4 lauset, mina loen….Ja siis lasta lapsel vahepeal teha midagi sellist, milles ta end väga osavana tunneb. See on natuke selline hoovõtu võtmine. Laps saab aru, et lugemine on raske, ta peab pingutama, aga kui ta vahepeal tunneb, et ta on milleski osav, see tuleb välja, siis ta suudab jälle mõne aja pärast selle keerulise ülesandega edasi pusida. 
Kindlasti ka vanema eeskuju. Kui laps näeb, et ka vanemad loevad raamatuid, siis see aitab ka motivatsioonile kaasa. Ja et kodus on raamatuid, mida sirvida ja vaadata ja mille seast valida. Abiks siin ka raamatukogud ja nende külastamised. 

K: Kui laps ei korda sõnu järgi, kuidas siis toimida? Mida soovitate?
Kuna lapse vanust ei tea, siis on pisut keeruline soovitada. Põhjuseid, miks ta järgi ei korda võib olla mitmeid. Tal võib olla tunne, et sunnitakse, tal on hirm eksida, tal on liigne tundlikkus, mõistab ja saab aru, aga ei suuda sõna välja öelda, teda on varem palju parandatud ja sunnitud õigesti, uuesti ütlema. Kõne ei ole mudeldatud. 
Mida vanemana teha: helid ja muusika ning rütmid võivad aidata. Ise teha looma, auto hääli. Puhuda, koputada. Või kasutada salmikesi, laule. Sõnade järgi kordamine teha mänguliseks ja siduda rollimängude ja liikumistegevustega. Võib ka kasutada mitte-kõnelist jäljendamist. Nt laps matkib sinu liigutusi, näoilmeid, mis selle sõnaga kaasas käivad. Plaksutamine, keele suust välja ajamine, nägude tegemine (nt peegli ees). 
Samuti vähendada ka küsimist ja suurendada kordamist. Nt Ei küsi lapselt, mis see on? Vaid ütlengi, see on lusikas. Ehk ma mudeldan õigesti rääkimist.
Kindlasti ka pöörduda logopeedi poole, sest kui laps on juba nt 3aastane või vanem ja ei korda sõnu järgi, mõistab kõnet aga ei räägi üldse, tundub, et sõnavara pole ka suurenenud, siis tasub spetsialistidega nõu pidada.

K: Kas lapsevanem peab suhtlema kodus lapsega eesti keeles?

Kui eesti keel on tema kodukeel siis jah, muidugi. Kui lapse kodukeel on mingi muu keel (vene, inglise, saksa vm), aga tema lasteaia või koolikeskkonnas on eesti keel, siis vanemad ongi ainsad, kes saavad lapse kodukeelt toetada. Seega, kodus peab laps saama rääkida oma emakeeles. 

K: Kas tasub eesti keele huviringides käia? Kui jah, siis kuidas aru saada, et lapsel keeleõppimise koormus sobilik? 
Tasub rääkida lapse õpetajaga. Kas on lapse käitumises mingeid muutusi? Tavaliselt saab sellest aru, kui lapsel on ülekoormus (eriti kognitiivne). Kõike on liiga palju. Väsimus, suured emotsioonid, pahameel, vastumeelsus jne. 
Kui laps ise tahab käia huviringides mis eesti keeles või kui ongi eesti keele õppimise huviring, siis see on üks märk, et talle on koormus sobilik. Kui eesmärk on lapse eesti keele õppimis toetada, siis tasub ikka vanemana toetada tegevusi, mis jäävad väljapoole kooli või lasteaeda, aga oma lapse tundmine on siinkohal abiks. Mis on lapsel need märgid, mis tavaliselt ilmnevad lapse käitumises, kui õppimist saab liiga palju.

K: Võimalus on õppida eesti keel. Kas sarnast materjali võib leiduda ka inglise keeles, vene keeles ja näiteks hispaania keeles?

Kui see küsimus on TADA raamatute kohta, siis jah. Nende raamatutega saab õppida vene, inglise ja hispaania (ka prantsuse ja saksa) keelt.Vähemalt teha esimesi samme.
Mitmekeelse lapse kõne areng, kuidas toetada ja tegeleda kõnearengu hilinemisega. 
See on nüüd küsimus lasteaiaealise lapse puhul kindlasti rühmaõpetajale, eripedagoogile ja logopeedile.  Vastus läheb siin soovitusena liiga pikaks. Soovitan tutvuda selle materjaliga.
Vanemana saab siit väga palju head infot.
https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/33713-Eesti-keele-opet-toetav-alushariduse-e-kasiraamat

K: Kas on nõuandeid, kuidas toetada lapse 'emakeele' arengut kolmkeelses peres (emakeel eesti, isakeel hispaania, ema-isa omavaheline keel inglise)?
Konkreetset soovitust on raske anda, kuna oluline oleks teada lapse vanust ja üldist arengut. Eakohase arengu korral soovitan võtet: üks inimene, üks keel, seega ema räägib lapsega vaid eesti ja isa hispaania keeles. Vanemad võivad omavahel ing k rääkida, aga esialgu ma jätaks selle lapsega suheldes välja. Kahe keele omandamiseks on oluline, et laps kuuleks mõlemat keelt enam-vähem ühepalju. Ja oluline pole mite ainult keele kuulamine (TV, videod jms), vaid lapsele suunatud kõne hulk (vaadata koos raamatuid, mängida mänguasjadega jne).

K: Mida teha kui laps, kes hakkas pudikeelest selgemate lausetega rääkima alles 3,5 aastaselt ning kohati pöördub tagasi pudikeele juurde. Näiteks kuu aega oli haiguse tõttu lasteaiast eemal ning jutt muutus nende nädalate jooksul uuesti väga pudiks. Peale haigust läks lasteaeda ja kohe esimesel õhtul rääkis selgete lausetega: "teine papu ka, see on emme kinnas, pusle on põrandal". Praeguseks on laps 4 aastane ning pudikeelsus ja selged laused käivad hooti üles-alla, vahepeal räägib järjest selgelt, vahepeal täiesti arusaamatult. Miks need pudikeelsuse hood tagasi tulevad

Kui laps oskab põhimõtteliselt ka selgelt rääkida, siis on „pudikeele“ näol tegemist ilmselt vaid harjumusega, millest peaks aitama lapsel vabaneda. Kui kodus on noorem õde-vend, kellega räägitakse hoidjakeeles (kõrgem hääletoon, palju kordusi, lühendatud väljendid), siis võib laps alateadlikult tajuda, et selline pudikeel käib kaasas suurema tähelepanuga ja seepärast ta seda rakendab. Nii või naa võiks lapsevanemana oma kõnepruugi üle vaadata - kui vanem oma kõnes ninnu-nännutab väga palju, siis hakkab ka laps seda matkima. 4a on juba täitsa suur ja temaga peaks kasutama tavapärast kõnepruuki ja ka hääletooni.

---

Osale tasuta veebiseminaril 
2. detsembril 2025 kell 18-19

• Kuidas hoida keeleõpe mänguline, loomulik ja ekraanivaba?
• Millal ja kui palju peaks vanem last suunama?
• Kuidas siduda keele arendamine igapäevaste hetkedega - autos sõites, diivanil olles või riidesse pannes?

Veebiseminari fookuses on TADA tark pliiats ja mitmekeelsed rääkivad raamatud, mis toetavad lapse sõnavara ja eneseväljendust ning jutustamisoskust. Keeleõppe komplekt sobib ka vanemale, kes ise alles õpib eesti keelt või on alustanud võõrkeeleõpinguid. Registreeru seminarile siin!

Mida arutame?

• Mis on lapse keelearengu loomulik tee ja mida teha, kui tekib tunne, et laps räägib “vähe”?
• Lapsevanema roll - kas ja kui palju peaks last suunama?
• Kuidas luua keelerikas kodune keskkond ilma õppimise surveta.
• Kuidas siduda keeleõpe igapäevaste hetkede ja tegevustega.

Tule kuulama ja saa nippe ning ideid, mida kohe kodus proovida! Lisaks tutvustame uhiuusi peagi müüki jõudvaid Miia rääkivaid juturaamatuid.

Veebiseminar toimub eesti keeles üle Microsoft Teams keskkonna ja on registreerunud osalejatele tasuta.

Koolitajad: 

• Elyna Heinmäe - kolme lapse ema ja haridustehnoloogia ainete õppejõud Tallinna Ülikoolis.
• Andres Sirel - kahe lapse isa ja Insplay tegevjuht.