Buki Keemialabori juhend, 8363EUI

Keemia igapäevaste ainetega, 75 eksperimenti.

Vaata lisaks: ingliskeelne kasutusjuhend (PDF, 11MB)

Karbis sisaldub (joonis LK2)
(1) 4 katseklaasi
(2) 1 katseklaaside alus
(3) 1 pipett
(4) Pintsetid
(5) 20 pH-indikaatorpabeririba
(6) pH-skaala
(7) 1 väike tops
(8) 1 suur tops
(9) 1 mõõtelusikas
(10) 1 segamispulk
(11) 1 süstal
(12) 1 lehter
(13) 1 õhupall
(14) Kaitseprillid
(15) Niit
(16) 1 suurendusklaas
(17) 2 Petri tassi
(18) 30 g söögisoodat
(19) Plastikkaabel
(20) Filterpaber

Poenimekiri (LK 4)
Oma Keemialabori komplektiga saad avastada mitmete köögis tavaliste esemete üllatavaid omadusi.

• Valge äädikas
• Oliiviõli
• Koola
• Jääkuubikud
• Sinep
• Piim
• Koor
• Nõudepesuvahend
• Sidrunid
• Munad
• Suhkur
• Jahu
• Maisitärklis
• Sool
• Pipar
• Hambapasta
• Üks õun
• Ketšup
• Üks makaron
• Pudel
• Käärid
• Pliiats
• Majapidamispaber
• Alumiiniumfoolium
• Üks kanakont
• Hambatikud
• Kirjaklamber
• Pesulõks

Enne alustamist (LK 6)
Kõik eksperimendid toimuvad köögis. Kasuta alati kaitseprille. Kasuta juhendis etteantud koguseid ning järgi juhiseid õiges järjekorras. Pühi ära kõik pritsmed ning puhasta köök peale katse lõpetamist.
Järgmiselt leheküljelt leiad juhised mõõtenõude kasutamiseks.
Järgmiselt leheküljelt leiad juhised iga eksperimendi raskusastme ning orienteeruva kestuse kohta. Nimekirjas „Sul läheb vaja“ on tärnikesega märgitud komplektis kaasasolevad vahendid.

Kas oled valmis? Alustame!

Tarvikute- ja kasutusjuhised (LK 8)
Mõõtelusikas = 1 ml / 0,03 fl.oz
Pipett = 3 ml / 0.1 fl.oz
Süstal = 20 ml / 0.6 fl.oz
Väike tops = 25 ml / 0.8 fl.oz
Suur tops = 150 ml / 5 fl.oz

* Kerge
** Keskmise raskusastmega
*** Raske

0 kohene reaktsioon
5min oota pisut
3j/d lase tal puhata


Sisukord
Karbis sisaldub 2
Poenimekiri 4
Enne alustamist 6
Kokkuvõte 9
Vesi 10
Äädikas 44
Õli 54
Piim 72
Munad 84
Söögisooda 102
Koola 118
Sidrunid 128
Nõudepesuvahend 140
Jahu 160
Kristallid 168
Staatiline elekter 176

Vesi (Lk 10)
Vedelas vormis vesi on kõige kättesaadavam vahend köögis, keera ainult kraan lahti (a). Vesi esineb ka tahkes olekus jääkuubikutena (b) või gaasilises olekus, kui keedad vett. Ligikaudu 70% meie plaanedist on veega kaetud. Enamik sellest on soolane vesi ookeanides (c). Inimesed peavad elus püsimiseks jooma magevett (d).

Katse 1

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Pipetti*
-pH-skaalat*
-Pintsette*

1 Hoia pH-indikaatorpaberit pintsettide vahel.
2 Tilguta pipeti abil 1 tilk vett pH-indikaatorpaberile.
3 Paber muudab värvi. Võrdle seda värvi ph-skaalaga.

pH-skaala abil saab määrata vedelike keskkonda. Vesi jätab pH-indikaatorpaberile rohelise jälje, tema pH on 7 ehk neutraalne. Edasistest juhistest leiad erinevaid vedelikke vedeliku keskkonna määramiseks.

Katse 2

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Pudelivett
-Vihmavett
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Pipetti*
-pH-skaalat*

1 Hoia pH-indikaatorpaberit pintsettide vahel.
2 Tilguta pipeti abil pH-indikaatorpaberile 1 tilk kraanivett, 1 tilk pudelivett ja 1 tilk vihmavett.
3 Paberile ilmub kolm erinevat tooni rohelist värvi.

Vett on erinevaid liike ja nende happelisuse-aluselisuse tasakaal on erinev. Vihmavesi on kõige happelisem, tema pH on vahemikus 5-6, mis on tingitud peamiselt õhu saastatusest. Kraani- ja pudeveel on ligikaudu sama pH.

Katse 3

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Raamatut või ajalehte
-Katseklaasi*
-Korki*

1 Täida katseklaas kraaniveega. Proovi täita ülaservani. Sulge katseklaas korgiga.
2 Aseta katseklaas külili raamatule või ajalehele. Uskumatu! Katseklaas suurendab sõnu.
Sa tegid just veest suurendusklaasi. Et sellest aru saada, pead sa arvesse võtma valguse teekonda. Enne sinu silmadeni jõudmist peavad valguskiired läbima veekeskkonna ning anuma, mis muudab nende suunda ja suurust. Anuma kuju sarnaneb kuju poolest kõverläätsele ning seetõttu tajub sinu silm sõnu suurendatuna.

Katse 4

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Jääkuubikut
-Suurt topsi*

1 Pane 100 ml kraanivett suurde topsi. Nüüd pane jääkuubik vette ja vaata, mis juhtub.

Sa näed, et veetase on tõusnud. Jääkuubik on vee molekulid ümber paigutanud, mis tõstab veetaset. Sa näed ka, et jääkuubik ujub. Tahkes olekus vesi on kergem kui vedelas olekus. Seega ujuvad jääkuubikud samamoodi nagu jäämäed Põhja-Jäämeres!
Vedelas olekus vee molekulid on omavahel nõrgalt ühendatud. Veemolekulid tahkes olekus on omavahel väga tugevasti ühendatud.

Katse 5

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Suurt topsi*

1 Pane 100 ml kraanivett suurde topsi ja pane tops sügavkülma.
2 Kui vesi on külmunud, vaata veetaset. Veetase külmunud olekus on üle 110 ml.
3 Nüüd pane tops sooja kohta. Kui jää on sulanud, on veetase jälle 100 ml.

Vesi paisub jäätudes. See tuleneb molekulide paigutusest jäätumisel.

Katse 6

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Jääkuubikut
-Soola
-Niit
-Petri tassi
-Mõõtelusikat

1 Vala 10 ml vett Petri tassi ja seejärel aseta sinna üks jääkuubik.
2 Niisuta niidi ots ja aseta see jääkuubikule.
3 Raputa jääkuubikule 1 lusikatäis soola, oota 30 sekundit ja seejärel tõmba niiti kergelt.

Sool paneb jääkuubiku pinna sulama. 30 sekundi pärast külmub jääkuubiku pind taas ning niidiots jäätub kuubiku külge. Nüüd võid jääkuubiku niidi abil Petri tassist välja tõsta.

Katse 7

Sul läheb vaja:
-Kuuma vett
-Suurt jääkuubikut
-Pudelit
-Suurendusklaasi*

1 Palu täiskasvanul vesi kuumaks ajada ja see pudelisse panna. Aur tuleb pudelisuust välja.
2 Aseta suur jääkuubik pudelisuule ning vaata suurendusklaasi abil, mis pudelis toimub.

Kuum veeaur moodustab jääkuubikuga kokku puutudes veepilve. Seda nimetatakse kondensatsiooniks. Samal viisil tekivad pilved ja udu.

Katse 8

Sul läheb vaja:
-Kuuma vett
-Panni
-Taldrikut
-Pajakinnast
-Suurendusklaasi*

1 Palu täiskasvanul pannil vesi kuumaks ajada.
2 Kui vesi keema läheb, pane pajakinnas kätte ja hoia taldrikut 20 sekundit panni kohal.
3 Taldrikule tekivad veepiisad. Võta taldrik panni kohalt ning vaata seda suurendusklaasiga.

Veeaur koosneb väikestest veepiiskadest. Nad tõusevad panni kohal üles ning kohtuvad külma taldrikuga. Vesi muutub gaasilisest olekust (veeaur) vedelasse olekusse (veepiisad) vaid mõne hetke jooksul.

Katse 9

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Suurt topsi*
-Väikest topsi*
-Katseklaasi korki*
-Lehtrit*

1 Vala 100 ml vett suurde topsi.
2 Kas kork, lehter ja väike tops upuvad või ujuvad veepinnal?

Need kolm eset ujuvad. Kerge ese ujub veepinnal suurema tõenäosusega kui raske ese. Kuid Archimedese printsiibi kohaselt ujub ka raske ese. Raske eseme poolt ümberpaigutatud vee kaal peab olema suurem kui eseme enda kaal. Niimoodi ujub paat.

Katse 10

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Münti
-Suurt topsi*
-Väikest topsi*

1 Vala 100 ml vett suurde topsi. Püüa münt ujuma panna. Võimatu, eks?
2 Pane münt väikesesse topsi. Püüa väike tops suurde topsi ujuma panna.
3 Lisa münte seni, kuni väike tops põhja läheb.

Sa jälgisid just Archimedese printsiibi toimimist. Väike tops paigutas ka müntide lisandudes piisavalt palju vett ümber ning ujus vee pinnal.

Katse 11

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Paberitükki
-Kääre
-Suurt topsi*

1 Palu täiskasvanul lõigata paberist lillekujuline tükk nagu on näidatud diagrammil.
2 Voldi kroonlehed kokku. Vala 100 ml vett suurde topsi ja aseta lill vette. Mis juhtub?

Lill avaneb aeglaselt. Tegemist ei ole maagiaga! Vesi on paberisse imendunud ja niisutanud õie kroonlehti. Tegemist on kapillaarsusnähtusega.

Katse 12

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Süstalt*
-Suurt topsi*

1 Vii see katse läbi kraanikausi kõrval. Vala 100 ml vett suurde topsi.
2 Võta süstla abil 20 ml vett välja.
3 Hoia süstal topsi kohal, võta kolb süstlast välja ja vaata, mis juhtub.

Vesi voolab süstlast välja! Kolb takistab õhu pääsu süstlasse ja vesi püsib süstlas. Eemaldades kolvi, pääseb õhk ülevalt sisse ja vesi voolab süstla alt otsast välja.

Katse 13

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Korki
-Suurt topsi*
-Süstalt*
-Suurendusklaasi*

1 Vii see katse läbi kraanikausi kõrval. Vala tops peaaegu vett täis ning aseta kork vette. Veetase läheb üle 150 ml.
2 Lisa süstla abil aeglaselt vett, kuni vesi ajab üle topsi ääre.
3 Kork ujub aeglaselt topsi keskele. Jälgi veepinda suurendusklaasiga. Uskumatu, eks?

Veepind on kuju muutnud. Tegelikult ei ole veepind kunagi sile. Veepind on alati üht- või teistpidi kumer.

Katse 14

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Münti
-Pipetti*
-Suurendusklaasi*

1 Lase pipetist tilkadel mündile tilkuda.
2 Mündile moodustub veekihist „nahk“. Püüa tilgutada nii palju tilkasid kui võimalik. Uuri tulemust suurendusklaasiga.

„Veenahk“ on väga õhuke kiht, mis eraldab vett õhust. Selle nähtuse nimi on pindpinevus. Kui veepiisk satub veepiisale, „kleepuvad“ nad üksteise külge ja moodustavad pinnale nähtamatu kihi.

Katse 15

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Majapidamispaberit
-Suurt topsi*
-Väikest topsi*

1 Aseta majapidamispaberi leht väikese topsi põhja.
2 Vala 100 ml vett suurde topsi. Seejärel pane väike tops 10 sekundiks tagurpidi suurde topsi üleni vee sisse.
3 Võta väike tops välja ning vaata majapidamispaberit. See on täiesti kuiv!

Topsis on õhk, mida me ei näe. Kui sa paned väikese topsi vette, jääb õhk sinna sisse ja kaitseb majapidamispaberit.

Katse 16

Sul läheb vaja:
-Kraanivett
-Pappkarbi tükki
-Väikest topsi*

1 Vii see katse läbi kraanikausi kõrval. Vala väike tops ääreni täis.
2 Aseta papitükk topsile ja hoia seda käega paigal.
3 Keera tops aeglaselt ümber ja võta oma käsi ära. Papitükk on topsi külge kleepunud!

Tops on täidetud veega, mitte õhuga. Väljaspool asuv õhk surub papitüki topsi külge ja takistab vee väljavoolamist.

Äädikas

Äädikat on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Äädikas tekib alkoholi ja bakterite koostoimel purgis või vaatides (a). Äädikat võib teha veinist, õuntest (b), meest ja isegi kookospähklitest. Aasia köögis tarvitatakse sageli riisiäädikat (c). Valget äädikat saab majapidamises puhastusvahendina kasutada.

Katse 17

Sul läheb vaja:
-Valget äädikat
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Pipetti*
-pH-skaalat*
-Pintsette*

1 Hoia pH-indikaatorpaberit pintsettide vahel.
2 Tilguta pipeti abil pH-indikaatorpaberile 1 tilk äädikat.
3 pH-indikaatorpaber muudab värvi. Võrdle seda värvi pH-skaalaga.

pH-skaala abil saab määrata vedelike keskkonda. Äädikas on väga happeline lahus pH-ga 2 ja 3 vahel. Seega muutub indikaatorpaber punaseks.

Katse 18

Sul läheb vaja:
-Valget äädikat
-Vett
-Soola
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Suurt topsi*
-Mõõtelusikat*
-Segamispulka*
-Süstalt*

1 Vala 25 ml vett suurde topsi ja lisa mõõtelusikatäis soola. Aseta pH-indikaatorpaber vette ja sega vett segamispulgaga. Oota kaks minutit: vedelik muutub roheliseks.
3 Lisa süstlaga 10 ml valget äädikat ja vaata, mis juhtub!

pH-indikaatorpaber lisab tänu soolale ja vee segamisele lahusele värvainet. Äädikat lisades hakkavad reaktiivsed ained happesusele reageerima ja vedelik muutub erkkollaseks.

Katse 19

Sul läheb vaja:
-Valget äädikat
-Määrdunud münte
-Soola
-Suurt topsi*
-Väikest topsi*
-Segamispulka*
-Süstalt*
-Pintsette*

1 Vala 25 ml äädikat suurde topsi, lisa 5 ml soola ja sega.
2 Aseta määrdunud mündid topsi ning lase 2 tundi seista.
3 Tõsta mündid pintsettide abil lahusest välja ja loputa vee all. Mündid on puhtad!

Äädikas ja sool moodustavad vesinikkloriidhappe, mis puhastab hästi metalle. Kasuta seda ettevaatlikult, sest see võib nahka põletada.

Katse 20

Sul läheb vaja:
-Valget äädikat
-Kanakonte
-Kaussi
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Vala kaussi 200 ml äädikat. Aseta kanakont kaussi ja lase sellel 5 päeva seista, sega vedelikku igal õhtul.
2 Vaata 5 päeva pärast tulemust. Loputa kont vee all. Nüüd saad konti väänata mistahes suunas.

Luud on tehtud põhimõtteliselt kaltsiumist, veest, magneesiumist ja mineraalsooladest. Luude kõvadus tuleneb kaltsiumist. Selles katses lahustab äädikas olev äädikhape kanakondis oleva kaltsiumi. Peale kaltsiumi kadu on luu täiesti pehme ja mistahes suunas väänatav!

Õli

Õli on viskoosne vedelik. Näiteks petrooleum on mineraalõli (a). Sa saad õli juurvilju pressides. Me kasutame paljusid taimeõlisid: rapsiõli autokütusena, linaseemneõli (c) värvides või oliiviõli Vahemeremaade salatites...

Katse 21

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Pintsette*
-pH-skaalat*
-Väikest topsi*

1 Vala 10 ml taimeõli väikesesse topsi.
2 Pane pintsettide abil pH-indikaatorpaber õli sisse. Mis juhtub?

Mitte midagi... pH-indikaatorpaber ei muuda värvi või värvub õli värvi. Tähed pH tähistavad „vesiniku potentsiaali“. Kui sa kasutad pH-indikaatorpaberit, mõõdad sa vesiniku aktiivsust vesilahustes nagu vesi või äädikas, aga samuti soodavesi või apelsini mahl. Kuna õli ei ole vesilahus, siis ei ole võimalik tema pH taset määrata pH-indikaatorpaberiga.

Katse 22

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Valget äädikat
-Suurt topsi*
-Väikest topsi*

1 Vala 20 ml taimeõli suurde topsi.
2 Vala 20 ml valget äädikat väikesesse topsi.
3 Vala kiiresti väikese topsi sisu suurde topsi ja vaata, mis juhtub. Kas äädikas ja õli segunevad?

2 vedelikku on segunevad, kui nad segunevad täielikult ja moodustavd ühtse homogeense vedeliku. Õli on hüdrofoobne: see ei segune vedelikega, mille koostises on vesi, nagu äädikas.

Katse 23

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Vett
-Katseklaasi*
-Korki*

1 Pane katseklaasi pool vett ja pool äädikat.
2 Pane kork peale ja raputa 30 sekundit. Lahus tundub homogeenne.
3 Oota 30 sekundit ja vaata, mis juhtub.

Vesi ja õli ei segune. Kuid kui sa segad neid tugevalt, seguneb vedelikus vesi ja moodustab mullid. Seda nimetatakse emulsiooniks. Vedelik tundub homogeenne, aga 30 minuti pärast on õli ja vesi taas teineteisest eraldunud.

Katse 24

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Valge äädikas
-Sinep
-Suurt topsi*
-Mõõtelusikat*
-Segamispulka*

1 Vala 30 ml taimeõli suurde topsi, seejärel lisa 30 ml valget äädikat.
2 Lisa üks mõõtelusikatäis sinepit. Sega 30 sekundit. Lahus tundub homogeenne.

Sa valmistasid just vinegreti! Sinepi lisamisega muudad sa õli ja äädika segunevateks. Sinepis on fosfolipiidid, mis ühendavad molekule.

Katse 25

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Vett
-Suurt topsi*
-Süstalt*

1 Vala 30 ml vett suurde topsi.
2 Lisa süstla abil aeglaselt 25 ml õli. Vaata, mis juhtub.

Kaks vedelikku ei segune ja neil on erinevad tihedused. Väiksema tihedusega vedelik tõuseb alati tihedama vedeliku pinnale. Antud katses on vesi tihedam kui õli.

Katse 26

Sul läheb vaja:
-Soola
-Taimeõli
-Vett
-Katseklaasi*
-Mõõtelusikat*
-Suurendusklaasi*

1 Täida katseklaas pooleldi veega ja pooleldi taimeõliga.
2 Lisa mõõtelusikatäis soola katseklaasi.
3 Uuri seda suurendusklaasiga. Sool vajub katseklaasi põhja ja seejärel tõusevad tilgad taas pinnale.

Soolal ei ole sama tihedus nagu veel ja õlil. See vajub sool põhja ning võtab endaga põhjas olevasse vette kaasa õlitilgad. Seejärel lahustub sool osaliselt vees ning õlitilgad tõusevad taas pinnale.

Katse 27

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Vett
-Väikest jääkuubikut
-Suurt topsi*
-Suurendusklaasi*

1 Vala 40 ml vett topsi ja pane jääkuubik sinna sisse. Jääkuubik ujub.
2 Vala juurde 50 ml õli. Mis juhtub?
3 Uuri segu suurendusklaasiga. Jääkuubik tõuseb aeglaselt pinnale õli juurde.

Kui sa lisad topsi õli, tõuseb jääkuubik pinnale. Küsimus on tiheduses: vedelas olekus vesi on raskem kui jääkuubik ja õli.

Katse 28

Sul läheb vaja:
-Taimeõli
-Vett
-Taldrikut
-Pipetti*

1 Pane pipeti abil 2 tilka õli ühele ja 2 tilka vett teisele taldriku poolele.
2 Tõsta taldrik küljele ja jälgi, kuidas 2 vedelikku voolavad. Võrdle nende kiirust.

Taldriku testiga saad võrrelda kahe erineva vedeliku viskoossust vastavalt nende voolamiskiirusele. Viskoosne vedelik on alati natukese aeglasem. Antud juhul on õli kilpkonna ja vesi jänese eest! Järelikult on õli veest viskoossem. Mõned õlid on viskoossemad kui teised. Rapsiõli on viskoossem kui palmiõli.

Piim

Inimesed on loomapiima tarvitanud tuhandeid aastaid (a). Loomapiim tuleb vastavates riikides kas lehmadelt, kitsedelt, lammastelt või kaamelitelt (b). Enne tarbimist piim pastöriseeritakse (c), mis tähendab seda, et selles hävitatakse teatud bakterid. Piimast saame valmistada juustu, jogurtit, võid või piimakokteile (d).

Katse 29

Sul läheb vaja:
-Piima
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-Pipetti*
-pH-skaalat*
-Pintsette*

1 Hoia pH-indikaatorpaberit pintsettide vahel.
2 Tilguta pipeti abil 1 tilk piima pH-indikaatorpaberile.
3 Paber muudab värvi. Võrdle seda värvi ph-skaalaga.

pH-skaala abil saab määrata vedelike keskkonda. Piim on kergelt happeline vedelik, tema pH on natukese alla 7. Mida vanema piimaga tegemist on, seda happelisem ta on, sest piimhape tekib aja jooksul.

Katse 30

Sul läheb vaja:
-Piima
-Klaasi*
-Suurendusklaasi*

1 Vala 100 ml piima klaasi.
2 Jäta klaas külmkapist välja ja teistele kättesaamatusse kohta.
3 Uuri piima suurendusklaasiga peale 3 päeva möödumist.

Piim on kolloidne suspensioon, mis tähendab, et ta on segu vedelikust ja tahketest osakestest. Piim tundub olevat homogeenne vedelik. Külmkapist väljas olles sadestub piim kaheks osaks. Üheks osaks on vesi. Teiseks osaks on piimas sisalduv rasv. Katse ei toimi lõssiga, sest sellest on rasv eraldatud.

Katse 31

Sul läheb vaja:
-Koort
-Tühja pudelit
-Klaaskuuli
-Kaussi
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Vala 50 ml koort suurde topsi ja sega segamispulgaga 2 minutit.
2 Vala koor tühja pudelisse, lisa klaaskuul, sulge pudel korgiga ja raputa 5 minutit.
3 Vala sisu kaussi. Piim on võiks muutunud!

Või on piimast valmistatud. Seega on tegemist kolloidse lahusega. Kui sa piima jõuliselt raputasid, eraldasid sa vee rasvast. Rasvad tahkusid ja muutusid võiks! Ära seda söö.
Katse 32

Sul läheb vaja:
-Koort
-Äädikat
-Mikrolaineahju
-Taldrikut
-Majapidamispaberit
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Vala 100 ml piima suurde topsi ja kuumuta seda 45 sekundit mikrolaineahjus.
2 Lisa 100 ml äädikat, sega 2 minutit ja lase 10 minutit seista.
3 Pane taldrikule 3 majapidamispaberilehte ja vala sellele topsi sisu. Jäta alles ainult tahke osa, vedel osa kalla ära. Lase seista 1 tund.

Sa muutsid piima just plastiliseks. Äädikas muutis piimas sisalduvat kaseiini (proteiin, mis muudab piima vedelaks). Selliselt oli sul võimalik piimast lihtsalt tahkeid osasid eraldada.

Katse 33

Sul läheb vaja:
-Piima
-Nõudepesuvahendit
-Toiduvärvi
-Pipetti*
-Petri tassi*

1 Vala 10 ml piima Petri tassi.
2 Lisa pipeti abil 2 tilka toiduvärvi.
3 Loputa pipett ja seejärel tilguta üks tilk nõudepesuvahendit keskele. Vaata, mis juhtub.

Nõudepesuvahend lõhub piima pindpinevuse. Sa võid luua ilusaid mustreid kasutades erinevaid toiduvärve ja taldrikut.

Munad

Küpsetamisel kasutatakse mune palju. Mune kogutakse kanadelt (a) ja nad võivad olla roosad või valged, sõltuvalt kana liigist, kes neid muneb. Ameerikas elav rändrästas muneb isegi siniseid mune (b)! Koor on tahke ja vastupidav! Muna (d) seest leiame munavalge (mis koosneb veest ja proteiinidest) ja munakollase (viskoosne rasv).

Katse 34

Sul läheb vaja:
-Muna
-Taldrikut
-Pintsette*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Löö muna katki ja pane hetkeks kõrvale.
2 Hoia pH-indikaatorpaberit pintsettide vahel ja puuduta sellega tühja munakoort.
3 Paber muudab värvi. Võrdle seda värvi ph-skaalaga.

Muna pH on üle 7. Seega muutub paber roheliseks. Sa võid teha katse ka mõneks päevaks seisma jäetud munavalgega. Munavalge koaguleerub ehk hüübib ja on seetõttu tahkem ning tema pH on ligikaudu 10.

Katse 35

Sul läheb vaja:
-Kahte muna
-Kastrulit

1 Palu täiskasvanul keeta 10 minutiga kõvaks keedetud muna.
2 Pane muna lauale pöörlema ja puuduta muna kergelt samal ajal, kui ta pöörleb. Muna peatub koheselt!
3 Nüüd pane toores muna pöörlema ja puuduta muna kergelt samal ajal, kui ta pöörleb. See jääb siiski pöörlema!

Kui sa proovid toorest muna peatada, jäävad munavalge ja -kollane muna sees liikuma. Seda nimetatakse inertsiks.

Katse 36

Sul läheb vaja:
-Kahte muna
-Vett
-Salatikaussi

1 Kasuta 3 päeva üle kasutamistähtaja läinud mune.
2 Täida salatikauss veega. Pane sellesse kaks muna: üks, mille parim enne tähtaeg on üle läinud ja teine, mis sobib söömiseks.
3 Värkse muna vajub vee põhja samal ajal, kui mädamuna ujub vee peal. Viska mädamuna peale katset minema.

Muna vananedes tekib muna sisse vähehaaval õhku. Õhupadi võtab enda alla üha rohkem ja rohkem ruumi ja toimib kui ujuk. Seetõttu jääb mädamuna vee pinnale ujuma.

Katse 37

Sul läheb vaja:
-Muna
-Soola
-Supilusikat
-Suurt topsi*

1 Vala 80 ml vett suurde topsi.
2 Aseta toores muna vette. See vajub põhja.
3 Lisa topsi 2 supilusikatäit soola. Muna tõuseb aeglaselt pinnale.

Tavaliselt vajuks muna oma kaalu tõttu põhja. Soola lisades muutsid sa vee tihedust ja tänu sellele tõusis muna pinnale. Seepärast on su kehal lihtsam ujuda soolases merevees kui basseinivees (magevesi).

Katse 38

Sul läheb vaja:
-Kahte muna
-Kääre
-Raamatuid

1 Palu täiskasvanul 2 muna pooleks lüüa. Võta 4 munakoore poolikut ja puhasta need.
2 Palu täiskasvanul lõigata munakoored kääridega ühesuurusteks. Aseta munakoored lauale nelinurga kujuliselt.
3 Aseta munakoortele üks raamat. Vaata, kui palju raamatuid saad üksteise peale laduda?

Munakoor on tehtud kaltsiumkarbonaadist, täpselt nagu kriit. Kuigi pealtnäha õrn, on munakoor tegelikult väga tugev!

Katse 39

Sul läheb vaja:
-Muna
-Äädikat
-Suurt topsi*

1 Vala 100 ml äädikat suurde topsi ja pane sinna toores muna.
2 Lase sellel värske õhu käes ja teistele kättesaamatus kohas 3 päeva seista.
3 Vaata, mis juhtub 3 päeva pärast. Munakoor on kadunud!

Munakoor on tehtud kaltsiumkarbonaadist. See on munakoore nõrk koht, sest äädikas lahustab kaltsiumi. Nüüd on su muna paljas! Sa saad seda isegi põrgatada.

Katse 40

Sul läheb vaja:
-Muna
-Äädikat
-Suurt topsi*

1 Palu täiskasvanul keeta 10 minutiga kõvaks keedetud muna. Koori munalt koor.
2 Vala pudelisse keev vesi. Vala pudel tühjaks ning pane kiirelt pudelisuule kõvaks keedetud kooritud muna.
3 Muna imetakse pudelisse. See ei pruugi esimesel korral õnnestuda.

Muna on kahe tule vahel: kuum õhk pudelis ja külm õhk väljas. Muna lükatakse külma õhu poolt. Kuna muna on õrnalt vormitav, muudab ta oma kuju ja vajub pudelisse.

Katse 41

Sul läheb vaja:
-Värsket muna
-Äädikat
-Pliiatsit
-Suurt topsi*

1 Joonista pliiatsiga munale lõbus pilt.
2 Vala 80 ml äädikat suurde topsi ja pane muna sinna 20 minutiks.
3 Loputa muna veel all ja vaata tulemust.

Äädikas on lahustanud väikse kihi kaltsiumkarbonaati...välja arvatud nendes kohtades, millele oli pliiatsiga joonistatud. Joonistus oli kui kaitsekilp äädika vastu.

Söögisooda

Söögisoodal on palju kasutusalasid. Sa võid seda kasutada kui looduslikku tervisetoode; see on väga hea nahale, juustele või hammaste valgendamiseks (a). Seda kasutatakse ka puhastusvahendina näiteks Vabadussamba seesmiseks puhastamiseks (b) aastal 1985. Köögis leidub teda küpsetuspulbri koostises (c) ja sa võid söögisoodaga oma juurvilju pesta (d).

Katse 42

Sul läheb vaja:
-Vett
-Söögisoodat
-Katseklaasi
-Mõõtelusikat*
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Sega katseklaasis 2 ml vett ja mõõtelusikatäis soodat.
2 Tilguta pipeti abil 1 tilk lahust pH-indikaatorpaberile.
3 Paber muudab värvi. Võrdle seda värvi ph-skaalaga.

pH-skaala abil saab määrata „vesiniku potentsiaali“. Selle abil saad teada, kas vedelik on hape või alus. Söögisooda on alus: pH-indikaatorpaber muutub kokkupuutel roheliseks.

Katse 43

Sul läheb vaja:
-Vett
-Hambapastat
-Katseklaasi
-Mõõtelusikat*
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Sega katseklaasis 2 ml vett ja mõõtelusikatäis hambapastat.
2 Pane katseklaasile kork ja raputa katseklaasi.
3 Tilguta pipeti abil 1 tilk lahust pH-indikaatorpaberile ja võrdle seda eelmise katse värvumisega.

Hambapasta on alus: pH-indikaatorpaber muutub kokkupuutel roheliseks. Tegelikult sisaldab hambapasta valgendavate omadustega osi, mis on söögisooda derivaadid.

Katse 44

Sul läheb vaja:
-Vett
-Äädikat
-Söögisoodat
-Katseklaasi
-Mõõtelusikat*
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Tilguta 1 tilk äädikat pH-indikaatorpaberile. Tekib oranž laik.
2 Sega katseklaasis 2 ml vett ja mõõtelusikatäis soodat.
3 Tilguta 1 tilk saadud lahust oranžile laigule. Mis juhtub?

Sa viisid pH-indikaatorpaberil kokku kaks vaenlast. pH-indikaatorpaber muutub äädikaga kokkupuutel oranžiks, sest tegemist on happega. Söögisooda neutraliseerib keskkonna ja paber muutub tagasi sama värvi, mis enne happega kokkupuudet. Uskumatu, eks?

Katse 45

Sul läheb vaja:
-Äädikat
-Söögisoodat
-Väikest topsi*
-Mõõtelusikat*
-Süstalt*

1 Vala 2 mõõteulusikatäit söögisoodat väikesesse topsi.
2 Lisa sütlaga 5 ml äädikat. Segu hakkab vahutama!

Happed ja lahused ei ole sõbrad. Katses tekib söögisooda, mis on alus, ja äädika, mis on hape, vahel keemiline reaktsioon. Tekib süsinidioksiid, seepärast hakkab segu vahutama. Ole ettevaatlik, sest segu võib tõusta üle ääre!

Katse 45

Sul läheb vaja:
-Äädikat
-Söögisoodat
-Katseklaasi*
-Mõõtelusikat*
-Õhupalli*

1 Vala katseklaasi 5 ml äädikat.
2 Pane 6 lusikatäit söögisoodat täispuhumata õhupalli.
3 Pane õhupalliots katseklaasi otsa ja vaata, mis juhtub!

Söögisooda-äädika reaktsioonis tekib süsinidioksiid, sa näed, et segu vahutab katseklaasis. Kuid see pole veel kõik: tekkinud gaas täidab õhupalli.

Katse 47

Sul läheb vaja:
-Äädikat
-Õli
-Söögisoodat
-Katseklaasi*
-Mõõtelusikat*
-Pipetti*
-Suurendusklaasi*

1 Tilguta 3 tilka äädikat katseklaasi ja lisa seejärel 10 ml õli.
2 Seejärel lisa üks lusikatäis söögisoodat. Vaata suurendusklaasiga, mis juhtub.

Kõigepealt näed sa, et söögisooda vajub aeglaselt katseklaasi põhja. Söögisooda on raskem kui õli. Seejärel puutus söögisooda põhjas olnud äädikaga kokku. Tekib keemiline reaktsioon, mille käigus tekib süsinikdioksiid ja seetõttu mullid. Mullid kerkivad õlist läbi minnes aeglaselt pinnale. See näeb välja nagu laavalamp!

Katse 48

Sul läheb vaja:
-Ketšupit
-Vett
Söögisoodat
-Katseklaasi*
-Mõõtelusikat*
-Süstalt*

1 Vala 15 ml vett katseklaasi ja lisa 4 lusikatäit söögisoodat. Raputa korralikult läbi.
2 Võta süstlasse 5 ml ketšupit.
3 Suru ketšup jõuga katseklaasi. Ole ettevaatlik, segu võib vahutada ja üle äära voolata.

Sa tegis just vulkaani! Ketšupis on tomatid, suhkur ja tihendavad ained, kuid lisaks ka äädikas. Seega see reageerib söögisoodaga. See katse toimib ka salatikastmetega.

Koola

Koola on jook, mida maailmas tarbitakse väga laialdaselt. Algselt tehti seda kokapõõsa lehtedest (a) ja kokapõõsa pähklitest. Tänapäeval on koosneb see peamiselt veest, suhkrust ja gaasist (b). Cola on on Ameerika Ühendriikide ja sealse köögi üks sümbolitest (c). Siiski on kõige suuremad koola joojad mehhiklased, kes tarbivad aastas enam kui 100 l inimese kohta. Neil on olemas isegi koolakommid.

Katse 49

Sul läheb vaja:
-Koolat
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*
-pintsette*

1 Tilguta pipetiga pH-indikaatorpaberi ühele poolele koolat.
2 Tilguta pipetiga pH-indikaatorpaberi teisele poolele äädikat.
3 Oota, kuni paber muudab värvi ja võrdle seda pH-skaalaga.

Koola on väga happeline jook. See jätab sarnaselt äädikaga punase jälje. See on peaaegu sama happeline kui äädikas! Seda peamiselt koostises oleva fosfor- või sidrunhappe tõttu.

Katse 50

Sul läheb vaja:
-Koolat
-Väikest tükki makaroni
-Suurt topsi*
-Suurendusklaasi*

1 Vala suurde topsi 100 ml koolat.
2 Pane makaron topsi. Esimese hooga vajub see põhja.
3 Vaata makaroni suurendusklaasiga. Kui ta on piisavalt kerge, ujub ta edasi ja tagasi kord põhja, seejärel taas pinnale.

Koolas olevad mullid põhjustavad selle edasi-tagasi liikumise. Süsinikdioksiidi mullid tõusevad pinnale, sest nad on kergemad kui vesi. See õhumullid kinnituvad makaroni külge ja tõstavad ka tema pinnale.

Katse 51

Sul läheb vaja:
-Väikest pudelit dieetkoolat
-2 Mentos-kommi

1 Vii see katse läbi õues, soovitatavalt lagedas kohas.
2 Ava koolapudel ja pane kiiresti kaks kommi sisse. Liigu pudelist kaugemale!
3 Puhasta ümbrus peale reaktsiooni toimumist.

See katse on internetis populaarseks saanud. Tegemist ei ole alus-happe reaktsiooniga. Reaktsioon tekib tänu Mentose poorsele struktuurile ja värskelt avatud koolas sisalduvale süsinikdioksiidile. Kõige kõrgema joa rekordkõrguseks on 10 meetrit!

Katse 52

Sul läheb vaja:
-Koolat
-Sojapiima
-Suurt topsi*
-Suurendusklaasi*

1 Sega suures topsis 80 ml koolat ja 20 ml sojapiima.
2 Vaata suurendusklaasiga tekkinud imelist reaktsiooni!
3 Peale 10 minutit on reaktsioon on tekkinud vaht saavutanud oma haripunkti ja hakkab järk-järgult vähenema.

Koolamullid lagundavad sojapiima proteiine. Proteiin tõuseb segu pinnale ja moodustab rohelise vahu. Vuih! Ära seda segu kindlasti joo!

Sidrun

Sidrunid on happelised puuviljad samast tsitruseliste perekonnast nagu ka apelsinid ja greibid (a). Nad kollased ja ovaalse kujuga (b). Neid kasvatatakse igal pool maailmas, kus kliima on piisavalt soe, näiteks Indias, Mehhikos ja Argentiinas (c). Sidruneid kasutatakse paljudes maitsvates toitudes nagu beseekattega sidrunikoogis (d)!

Katse 53

Sul läheb vaja:
-Sidrunit
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Palu täiskasvanul sidrun pooleks lõigata.
2 Aseta pH-indikaatorpaber sidrunipoole vastu.
3 Oota, kuni paber muudab värvi. Võrdle seda värvi pH-skaalaga.

Sidrunid (seega ka sidrunimahl) on happelised, pHga vahemikus 2 ja 3. Seega muutub paber punaseks. Sa võid sidrunit maitsta: sa tunned keelel tema happelisust.

Katse 54

Sul läheb vaja:
-Sidrunimahla
-Vett
-Katseklaasi*

1 Pane katseklaasi 10 ml sidrunimahla ja lisa 10 ml vett.
2 Raputa katseklaasi. Segu muutub homogeenseks.
3 Pane katseklaas 24 tunniks sügavkülma. Ära korki peale pane. Vaata, mis juhtus.

Vedelik, mis tundus homogeenne, on eraldunud! Vesi jäätus enne sidrunimahla, mis on nüüd katseklaasi põhjas.

Katse 55

Sul läheb vaja:
-Õuna
-Sidrunimahla
-2 Petri tassi*
-Pipetti*

1 Pane Petri tassi kaks õunaveerandit.
2 Teise tassi aseta kaks õunaveerandit, millele piserda pipetiga sidrunimahla.
3 Lase 4 tundi seista ja vaata, mis juhtub.

Lõigatud õun oksüdeerub õhu käes: õhk hävitab õuna rakke, mis annab õunale pruunika värvuse. Sidrunis olev sidrunhape aeglustab protsessi.

Katse 56

Sul läheb vaja:
-Sidrunit
-Alumiiniumfooliumi
-Petri tassi*
-Suurendusklaasi*

1 Aseta terve sidrun Petri tassi. Kata see alumiiniumfooliumiga.
2 Jäta sidrun kaheks nädalaks pimedusse seisma.
3 Vaata tekkinud hallitust läbi suurendusklaasi.

Sidrunikoor meeldib hallitusseentele. Valge osa on mütseel, rohelises osas asuvad spoorid. Viska sidrun peale vaatlust minema.

Katse 57

Sul läheb vaja:
-Sidruniseemneid
-Vett
-Klaasi
-Vatipatja
-Suurendusklaasi*

1 Pane klaasipõhja niiske vatipadi. Astea 2-3 sidruniseemet vatipadjale ja lisa veel üks vatipadi.
2 Aseta klaas kuiva kohta. Peale paari päeva möödumist kasvab vatipadjal väike taim.
3 Kasta taime ja aseta ta päiksepaistelisse kohta. Uuri teda suurendusklaasiga.

Seemnetest kasvavad väikesed sidrunitaimed! Kasvamiseks vajavad nad ainult pisut vett ja seejärel pisut päikesevalgust. Looduses söövad loomad sidruneid koos seemnetega ja seemned levivad loomade väiljaheidetega...viljakale pinnasele ja jätkavad kasvamist ja levimist!

Nõudepesuvahend

Nõudepesuvahend on mustuse vaenlane (a)! See on üsna uus leiutis: enne seda kasutasid inimesed nõude pesemiseks seepi (b). Praegu on nõudepesuvahend saadaval nii lavendli- (c), sidruni- või isegi vanillilõhnalisena! Nõudepesuvahendiga saab teha suurepäraseid mulle (d).

Katse 58

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Katseklaasi*
-Mõõtelusikat*
-Pipetti*
-1 riba pH-indikaatorpaberit*
-pH-skaalat*

1 Sega katseklaasis 2 ml vett ja lusikatäis nõudepesuvahendit.
2 Pane kork peale ja raputa katseklaasi.
3 Tilguta 1 tilk segu pH-indikaatorpaberile. Võrdle seda värvi ph-skaalaga.

Nõudepesuvahend on üsna eriline juhtum. See võib olla neutraalne (number 7 värviga) või aluseline (värviga 8 või rohkem). Enamiknõudepesuvahendeid on neutraalsed, nii on nad nõusid pestes kätele meeldivamad.

Katse 59

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Vett
-Õli
-Suurt topsi*
-Süstalt*
-Segamispulka*

1 Vala 20 ml vett ja 15 ml õli suurde topsi.
2 Lisa süstlaga 5 ml nõudepesuvahendit.
3 Sega 30 sekundit jõuliselt segamispulgaga. Vaata tulemust suurendusklaasiga.

Õli ja vesi ei segune. Kuid tänu nõudepesuvahendile segunevad need kaks vedelikku. Nõudepesuvahend sisaldab pindaktiivseid aineid, mis seovad vee- ja õlimolekule.

Katse 60

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Vett
-Pipart
-Suurt topsi*
-Pipetti*
-Mõõtelusikat*

1 Vala 100 ml vett suurde topsi ja lisa 2 lusikatäit pipart.
2 Tilguta süstlaga topsi keskele tilk nõudepesuvahendit.

„Veenahk“ on väga õhuke kiht, mis eraldab vett õhust. See on väga vastupidav, aga mitte nõudepesuvahendiga kokkupuutel, mis lõhub selle kergesti! Alguses pipar ujub, peale „veenaha“ katkemist liigub ta tagasi topsi äärtesse!

Katse 61

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Vett
-4 hambaorki
-Kaussi
-Pipetti*

1 Täida kauss 2/3 ulatuses veega.
2 Aseta hambaorgid kaussi nagu pildid näidatud.
3 Tilguta pipetiga tilk nõudepesuvahendit kausi keskele. Vaata, mis juhtub!

Nagu ka eelmises katses, mõjutasid sa taas „veenahka“. Nõudepesuvahend lõhub selle kihi ja peletab hamaborgid kausi äärtesse.

Katse 62

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Vett
-Suurt topsi*
-Korki*
-Süstalt*
-Pipetti*

1 Vii see katse läbi kraanikausi kõrval. Täida tops peaaegu ääreni ja pista kork topsi.
2 Lisa süstlaga aeglaselt vett seni, kuni kork liigub topsi keskele.
3 Lisa pipetiga 3 tilka nõudepesuvahendit ja vaata, mis juhtub.

Selle nähtuse nimi on menisk. Teises sammus on veri kergelt ülespoole kumer. See mõjutab korgi asukohta, mis liigub topsi keskele. Kolmandas sammus mõjutab nõudepesuvahend veepinda ja kork liigub taas topsi äärtesse.

Katse 63

Sul läheb vaja:
-Nõudepesuvahendit
-Vett
-Suhkrut
-Maisitärklist
-Teelusikat*
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Sega suures topsis 80 ml vett, teelusikatäis tuhksuhkrut, 15 ml nõudepesuvahendit, teelusikatäis maisitärklist ja lõpuks 20 ml vett.
2 Sega õrnalt, et see liiga palju ei vahutaks. Seejärel lase mitu tundi seista.
3 Sega pisut enne kasutamist. See on valmis!

Katse 64

Sul läheb vaja:
-Katses 63 valminud mullitavat vedelikku
-Plastikkaabel*

1 Tee kaablist ring, kasta see vedelikku ja seejärel puhu läbi ringi!
2 Tee kahest teisest kaablist ruut või ristkülik. Puhu! Õhumull on ikkagi ümmargune!
3 Sa võid teha kaablitega erinevaid kujusid. Kasta nad vedelikku ja vaata, mis juhtub.

Seebimull on lihtsalt õhuke membraan, mis ümbritseb vett. Kui sa puhud seebikilele, siis see venib, eraldub raamist ja sulgub, võttes kera kuju!

Katse 65

Sul läheb vaja:
-Katses 63 valminud mullitavat vedelikku
-Sügavkülma
-Petri tassi*
-Plastikkaabel*
-Suurendusklaasi*

1 Vala pisut vedelikku Petri tassi.
2 Tee kaabli ja vedeliku abil Petri tassi kattev mull. Aseta mulliga Petri tass 5 minutiks sügavülma.
3 Uuri mulli suurendusklaasiga ilma seda lõhkumata!

Õhumull jäätub temperatuuril alla nulli kiiresti. Mullis olev õhk kristalliseerub justkui ja mullikile läheb õhust aeglaselt tühjaks. Kui väljas on külm, võid proodiva katest teha ka õues!

Katse 66

Sul läheb vaja:
-Katses 63 valminud mullitavat vedelikku
-Äädikat
-Söögisoodat
-Plastikkaabel*
-Pipetti*
-Mõõtelusikat*

1 Vala katseklaasi 10 ml seebivedelikku ja 10 ml äädikat.
2 Vii see katse läbi kraanikausi kõrval. Seejärel lisa 1 lusikatäis söögisoodat. Mis juhtub?

Äädikas ja söögisooda reageerivad omavahel. Reaktsiooni käigus tekib süsihapegaas, mis jääb seebimulli kinni. Seepärast näed sa katseklaasist mulle üles kerkimas!

Jahu

Jahu on inimeste põhitoiduaine. Tänu jahule saame küpsetada leiba (a) või pastat (b). Jahu saadakse teravilja, nagu nisu (c), mais või riis, jahvatamisel. Euroopas on jahu jahvatamiseks kasutatud tuuleveskeid.

Katse 67

Sul läheb vaja:
-Jahu
-Vett
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Vala 30 ml jahu suurde topsi.
2 Lisa 5 ml vett.
3 Sega 30 sekundit segamispulgaga ja vaata, mis juhtub.

Moodustub kleepuv pasta. Vesi agulutineerub ja pikendab jahu proteiine. See tekitab taigna, mis on sarnane sellele taignale, mida agarid kasutavad leiva küpsetamiseks.

Katse 68

Sul läheb vaja:
-Jahu
-Vett
-Soola
-Teelusikat
-Keedupotti
-Suurt klaasi
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Vala suurde topsi 2 teelusikatäit jahu ja 1 teelusikatäis soola. Sega segamispulgaga põhjalikult läbi.
2 Palu täiskasvanul keedupotis vett keeta. Kui vesi keeb, vala see suurde klaasi.
3 Lisa soola-jahu segu aeglaselt vette. Ole klaasiga ettevaatlik, see võib kuum olla. Lase 15 minutit seista ja seejärel keera klaas kummuli. Vesi on tahenenud!

Sa valmistasid just soolataigna! Sool ja jahu kõvanevad veega kokkupuutel. Seepärast, et vesi on koos jahu ja soolaga tahenenud, saad sa klaasi ilma midagi maha ajamata ümber keerata.

Katse 69

Sul läheb vaja:
-Maisitärklist
-Vett
-Suurt topsi*
-Segamispulka*

1 Pane suurde topsi 40 ml maisitärklisty ja lisa 25 ml vett. Sega jõuliselt 2 minutit.
2 Lisa veel 20 ml maisitärklist. Sega taas 2 minutit.
3 Pista oma sõrm segusse. Kas pole imelik?

Tegemist on mitte-Newtoni vedelikuga! Sõrme aeglaselt segusse pistes siseneb su sõrm nagu vedelikku. Kui sa proovid oma sõrme kiiresti segusse pista, ei lähe see sisse, justkui oleks segu tahke.

Kristallid

Keemias on kristallvõre imeline nähtus. Kristall tahke ja tema aatomid asetsevad korrapärases struktuuris. Lumi on näide kristallist: veemolekulid on omavahel ühendatud ja moodustavad mustri (a). Tahked ained nagu suhkur (b) või sool (c) on samuti kristallid. Teemandid (d) on ka süsinikust koosnevad kristallid.

Katse 70

Sul läheb vaja:
-Vett
-Soola
-Keedupotti
-Suurt klaasi
-Teelusikat
-Kirjaklambrit
-Pliiatsit
-Segamispulka*
-Niiti*
-Suurendusklaasi*

1 Palu täiskasvanul keedupotis vett keeta ja täida klaas kuuma veega.
2 Lisa veele mitu teelusikatäit soola ja sega. Lisa soola seni, kuni see enam vees ei lahustu.
3 Kinnita niit kirjaklambri ümber ja keri niit ümber pliiatsi. Kasta kirjaklamber soolasesse vette ilma, et ta puudutaks klaasi põhja. 5 minuti pärast moodustuvad kristallid! Uuri neid suurendusklaasiga.

Katse 71

Sul läheb vaja:
-Vett
-Tuhksuhkrut
-Keedupotti
-Suurt klaasi
-Teelusikat
-Pesulõksu
-Pikka kokteilikõrt
-Suurendusklaasi*
-Segamispulka*

1 Palu täiskasvanul keedupotis vett keeta ja täida klaas kuuma veega.
2 Lisa veele mitu teelusikatäit suhkrut ja sega. Lisa suhkrut seni, kuni see enam vees ei lahustu.
3 Pista kokteilikõrs vette. Kinnita see pesulõksuga. Kõrs ei tohi puudutata klaasi servasid ega põhja. Lase sel seista. Peale 5 päeva möödumist, uuri tekkinud kristalle suurendusklaasiga.

Katse 72

Sul läheb vaja:
-Munakoort
-Vett
-Suurt klaasi
-Teelusikat
-Söögisoodat*
-Suurendusklaasi*

1 Palu täiskasvanul keedupotis vett keeta ja täida klaas kuuma veega.
2 Lisa veele mitu teelusikatäit söögisoodat ja sega. Lisa söögisoodat seni, kuni see enam vees ei lahustu.
3 Pane munakoor lusika abil kuuma vette. Oota 12 tundi. Eemalda munakoor õrnalt ja oota seejärel veel 3 tundi. Tekivad kristallid!

Staatiline elekter

Komplektis oleval õhupallil on imelised omadused. Kui sa hõõrud seda villa (a) või oma juuste vastu (b), laetakse ta elektronid ning seda võib lõbusates katsetes ära kasutada. Välk (c) on samuti staatilise elektri kogunemine pilvedes. Et välk maju ei kahjustaks, kasutatakse piksevardaid (d), mis on metallvardad, mis tõmbavad elektrit ligi ja maandavad selle.

Katse 73

Sul läheb vaja:
-Villast kampsunit (või oma juukseid)
-Alumiiniumfooliumi
-Õhupalli*

1 Palu täiskasvanul õhupall täis puhuda, ärge otsa kinni siduge.
2 Lõika väike tükk alumiiniumfooliumi.
3 Hõõru õhupalli korralikult vastu villast kampsunit või oma juukseid (vähemalt 30 korda). Lähenda õhupall alumiiniumfooliumile. Mis juhtub?

Selles katses tekitasid sa staatilise elektri. Õhupalli vastu villa hõõrudes tekitasid sa elektronides negatiivse laengu. Negatiivne laeng tõmbab alumiiniumfooliumi enda poole.

Katse 74

Sul läheb vaja:
-Villast kampsunit (või oma juukseid)
-Soola
-Pipart
-Taldrikut
-Õhupalli*

1 Palu täiskasvanul õhupall täis puhuda, ärge otsa kinni siduge.
2 Raputa taldrikule natukese soola ja pipart.
3 Hõõru õhupalli korralikult vastu villast kampsunit või oma juukseid (vähemalt 30 korda). Lähenda õhupall taldrikule. Mis juhtub?

Õhupall tõmbab pipraosakesed enda külge! Sool tõmbub samuti õhupalli külge, kuid kuna ta on raskem, siis ta ei püsi seal hästi.

Katse 75

Sul läheb vaja:
-Villast kampsunit (või oma juukseid)
-Kraani
-Õhupalli*

1 Palu täiskasvanul õhupall täis puhuda, ärge otsa kinni siduge.
2 Hõõru õhupalli korralikult vastu villast kampsunit või oma juukseid (vähemalt 30 korda).
3 Keera kraan lahti nii, et vesi niriseks, ja vii õhupall veejoale lähemale.

Õhupall muudab veejoa suunda. Vesi on laetud positiivselt ja negatiivselt. Positiivsed laengud tõmbuvad õhupalli poole.

Boonus 1

Sul läheb vaja:
-Vett
-Viltpliiatsit
-Katseklaasi
-Indikaatorpaberit*

1 Tee indikaatorpaberile markeriga suur täpp.
2 Vala katseklaasi 5 ml vett. Kasta paber vette. Keera üle serva jäänud paberiosa nii, et paber püsib klaasis paigal. Viltpliiatsi täpp peaks olema veest väljas umbes 1 cm veepiirist.
3 Oota 1 tund. Tint on eraldunud erievateks värvitoonideks. Sa võid testida erinevaid värve.

Sa valmistasid just kromatogrammi. Viltpliiatsi värv koosneb väga erinevat tooni värvainetest, mida sa saad filtrit ja vett kasutades teineteisest eraldada.

Boonus 1

Sul läheb vaja:
-Vett
-Vahtrasiirupit
-Nõudepesuvahendit
-Koort
-Õli
-Katseklaasi*
-Pipetti*

1 Alustame kihilise kokteili valmistamist. Pane esmalt pipetiga katseklaasi 3 ml vahtrasiirupit.
2 Pese pipett veega puhtaks. Lisa 3 ml nõudepesuvahendit, kalla see mööda katseklaasi serva aeglaselt alla.
3 Pese pipett veega puhtaks. Korda protsessi lisades veel 3 ml koort, 3 ml vett ja 3 ml õli.